Rahvaülikool
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2026) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2026) |
 |
See artikkel on õppeasutusest; endise kirjastuse kohta vaata Rahvaülikool (kirjastus) |
Rahvaülikool on täiskasvanute koolituseks mõeldud õppeasutus, mis üldiselt ei anna akadeemilist kraadi, kuigi mõnes rahvaülikoolis saab õppida akadeemilise hariduse aineid, sooritada eksameid ning saada vajalikke ainepunkte.
Rahvaülikoolid (folkehøjskole) Taanis
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Rahvaülikooli mõiste tekkis Taanis 19. sajandil, mis on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Rahvaülikoolide kontseptsioon pärineb Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt Nikolai Frederik Severin Grundtvigilt (1783–1872). Grundtvig oli inspireeritud Markii de Condorcet' kirjatööst "Aruanne ja määruse eelnõu avaliku hariduse üldise korralduse kohta" (Rapport et projet de décret sur l’organisation générale de l’instruction publique), mis oli kirjutatud 1792. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal. Tema mõte põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel lihtrahvale.
Esimene Taani rahvaülikool asutati 1844. aastal Røddingis (Rødding Højskole). Selle asutaja Christen Kold oli Grundtvigi järgija. Kool oli inspireeritud vajadusest koolitada vaeseid inimesi, talurahvast ja neid, kellel muudel põhjustel polnud võimalust omandada ülikooliharidust.
Rahvaülikoolid tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Praeguseks[millal?] on Taanis ligi 70 rahvaülikooli. Mõned neist:
- Rødding Højskole esimene Taani rahvaülikool, asutatud 1844
- Rønshoved Højskole või Højskolen ved Flensborg Fjord
- Jaruplund Højskole
- SeniorHøjskolen
- Idrætshøjskolen Bosei
- Luthersk Missions Højskole
- Kunsthøjskolen i Holbæk
- Musik og Teaterhøjskolen
- Egå Ungdoms-Højskole
Õppijad ja õppekorraldus
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik õpilasi Taani rahvaülikoolides on vanuses 18–24 aastat, kuid mõni rahvaülikool võtab vastu ka juba 16-aastasi (Egå Ungdoms-Højskole) ja mõni üle 60-aastasi (SeniorHøjskolen, Nørre Nissum) õppureid. Tüüpiline õpingute kestus on 4 kuud, kuid tihti saab osa võtta ka lühikestes 1–2-nädalastes kursustes ja vastupidi, kus saab õppida ka terve õppeaasta jooksul.
Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppeprotsessi jooksul üldjuhul kooli territooriumil ka elatakse (internaadi põhimõtte järgi).
Õppevaldkonnad ja spetsialiseerumine
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvaülikoolides pakutavad ained on varieeruvad, kuhu kuuluvad: muusika, kunst, disain, keeleõpe, ajalugu, sport, aga ka intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia, kirjandus ja psühholoogia.
Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud valdkondadele, näiteks Idrætshøjskolen Bosei on spordile spetsialiseerinud, Luthersk Missions Højskole religioonile ja Kunsthøjskolen i Holbæk kunstile. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad ning kooli lõpetades saadakse diplom. Paljud koolid on avatud nii taanlastele ja teistele välismaalastele.
Taolist hariduse varianti kasutavad tavaliselt noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisseastumist. Tavaliselt veedavad noored rahvaülikoolis pool aastat või terve õppeaasta. Samuti on selline haridus populaarne pensionäride seas, kes võtavad tihti lühikesi 1–2-nädalasi kursusi.
Rahvaülikoolide levik
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval tegutseb suur osa rahvaülikoolidest Põhjamaades, Saksamaal ja Austrias, kuid ka teised riigid on pidanud Grundtvigi populaarhariduse ideed järgimist väärivaks. Mõned koolid Aafrikas, Ameerika Ühendriikides ja Indias on ehitatud Grundtvigi põhimõtete järgi. Vaatamata sarnastele nimedele ja mõnevõrra sarnastele eesmärkidele erinevad Saksamaal ja Rootsis tegutsevad rahvaülikoolid päris palju Taanis ja Norras tegutsevatest.
Rahvaülikoolid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvaülikoolid on Eestis täiskasvanutele suunatud avatud täienduskoolitusasutused, mille eesmärk on toetada elukestvat õpet, isiksuse arengut ja ühiskondlikku aktiivsust. Tegemist on avalikes huvides tegutsevate õppeasutustega, mis pakuvad laiapõhjalist täienduskoolitust ning vabahariduslikke õpiüritusi eri vanuses ja erineva haridustaustaga õppijatele. Rahvaülikoolid ei keskendu formaalsete kraadide andmisele, vaid teadmiste, oskuste ja loovuse arendamisele ning õppimisvõimaluste kättesaadavusele.
Eestis tegutsevad rahvaülikoolid erinevates õiguslikes vormides ning paiknevad mitmel pool üle riigi. Tuntumate rahvaülikoolide hulka kuuluvad ka Tallinna Rahvaülikool, Tartu Rahvaülikool, Pärnu Rahvaülikool ja Haapsalu Rahvaülikool, lisaks neile tegutseb rahvaülikoole ja rahvakoolide traditsiooni kandvaid õppeasutusi mujalgi Eestis. Koolide suurus, õppesuundade valik ja tegevusmaht võivad olla erinevad, kuid neid ühendavad sarnased väärtused ja tegutsemispõhimõtted.
Koordineerimine ja koostöö
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvaülikoolide tegevust Eestis koordineerib ja nende ühiseid huve esindab Eesti Rahvaülikoolide Liit, mis koondab rahvaülikoole üle Eesti ning toetab nende koostööd, arengut ja nähtavust. Liidu kaudu teadvustatakse rahvaülikoolide rolli Eesti täiskasvanuhariduse süsteemis ning panust elukestva õppe edendamisse. Rahvaülikoolide põhimõtted lähtuvad täiskasvanute koolituse seadusest ning täienduskoolituse standardist, rõhutades avatud õppimisvõimalusi, püsivat koolituskeskkonda ja aastaringset õpitegevust.[1][2]
